Glamuurne Siiruviiruline Maailm

“Minu Taani – Tuuline teekond keelatud maal”
Mae Lender
Petrone Print, 2010

***

Mõned päevad enne mu Eesti reisi tuli Esme teatega, et ilmunud on raamat “Minu Taani”. Tol hetkel ei pööranud ma sellele suurt tähelepanu. Tundsin tol hetkel natukene pettumust, sest mul oli plaan endal suvel aeg maha võtta ja raamatut kirjutama hakata.

Esimesel õhtul Tallinnas Esme juures olles, tuli meil jällegi jutuks see raamat. Tol hetkel jõudsin ma raamatututvuste lugemiseni Petrone prindi koduleheküljel. Tol hetkel tekkisid mul korralikud eelarvamused.

Tutvustuses oli öeldud, et ei ole Roskilde, Kopenhaagen vaid üks väike nurgake Taanis vastu Saksamaa piiri. Pidin seda järgmine päev, täpsemalt esmaspäeval, raamatupoes lähedamalt uurima, ent tol hetkel veel ei ostnud. Ostsin selle reedel Viljandis olles.

***

Pean mainima, et see oli esimene “Minu” sarja raamat, mida ma lugesin, mistõttu võib olla, et ma olen raamatu olemusest natukene valesti aru saanud.

“Minu Taani – Tuuline teekond keelatud maal”: Pean tunnistama, et ma ei suutnud sellest pealkirjast raamatu lõpuks ka päris aru saada ja raamatu kaas – see on minu meelest natukene lage. Ehkki tuul ja veskid seostuvad Taaniga, siis tahtnuks ma näha miskit huvitavamat ja taanile iseloomulikumat. Kus on Dannebrog?

***

Tänaseks on raamatu lugemisest pea kaks nädalat möödas. Enim on meeles raamatus kirjeldatud rohkem kohvijoomised, rattaga ringisõitmised ning mitmete raamatus kirjeldatud traditsioonide ebaloogiliselt hiline avastamine.

Esimene asi, mis mind algul väga häiris oli, et raamat läks alguses kui aeglane päevik, ent lõpus tuli tohutult kiired sammud edasi või kadus see päeviku vorm ära. Tundus kui, et ma pean sellest teemast kirjutama ning siis oli see kui pastakast imetud.

Minu meelest oli see kooliteema kuidagi tahaplaanile ja lõppu lükatud, et see võinuks olla kirjutatud kasupoja peatükis või selle lähedal, sest tema ju ometi käis koolis, õigemini sageli viilis sealt.

Võibolla peaksin ma natukene siinkohal võtma, et raamatu autor on ammu koolid lõpetanud, mistõttu see teema jääb temast kaugele.

Kui me need kohvitamised ja koogitamised teemaks võtame, siis ma ei nõustu autori väitega, et taanlased lahjat kohvi joovad. Ise töötan kontoris, kus mina meie kohvi ei suuda ilma kahe pisikese piimaga ning 2 tüki suhkuga, sest vastasel juhul oleks kange. Teine asi, mis minule on silma jäänud, või on see mu tutvuskonna süü, et meie joome pigem teed. Päris mitmed inimesed ei joo kohvi.

Kui vaadata taani traditsioone, mis raamatus kirjeldatud on, siis tekkisid küsimused – aga lihavõtted või Kristuse taevaminemispäev või põhiseadusepäev, mis on kui meie iseseisvuspäev. Vähemalt tundus mulle, et pidanuks neist ka natukene rohkem kirjutama, pigem just viimasest, sest see on oluline ning me saame selle teemalist juttu nii söögi alla kui söögi peale.

Võileivad – tooksin selle eraldi välja. Mina tutvusin selle kultuuriga suhteliselt oma siinviibimise alguses, kui mulle sõbrad ja tuttavad rääkisid, et milline komme see siin Taanis on. Et avastada see umbes 3 aastat, vabandan kui ma valesti arvutasin, peale siia jõudmist tundub väga väga kummaline.

Viimasena tahaks muidugi mainida, et see paberimajanduse kordaajamine, nii pikalt aega võttis. Minulgi oli nendega mõningad probleemid, ent minu oma sai korda suhteliselt ruttu, sest ma lasin seda tööandjal lõpuks ajada. Nende jaoks oli see mitu korda lihtsam.

Ja ametnike aeglus – see on tegelikult reaalselt nii. Mina olen natukene kärsitum, mistõttu ma hakkan neid asju varem enamasti uurima. Pangaülekanne nädalaga, see on müsteerium minu meelest. Ma olen ise internetipanga kasutaja ning leian, et see on palju asjalikum viis makseid teha. Vähemalt Taanis küll.

Reisid mööda Taanit. Oleks tahtnud konkreetsemaid näiteid nendest vaatamisväärsustest, mis meeldisid ning need võinuks tekitada tunnet, et ma tahaksin neid vaatama minna. Üldsõnaliselt on see hetkel miskit moodi kirjeldatud.

Tegelikult oleks ma oodanud raamatust veel mitmeid muid teemasid, mida ma tahtnuks  teiste silme läbi kuulda-näha, ent me igaüks mõtleme erinevatest asjadest ja teeme asju erinevalt ning igaüks paneb enda meelest huvitavamad ja olulisemad seigad kokku.

Minu meelest oli raamatu üks põnevamaid karaktereid Helga, kellega tahaks ise ka kohtuda. Vahest tema agar õmblusmasin õmbleb mulle ka miskit. (Nali)

Kui ma peaks seda kümnepallisüsteemis hindama, siis paneks sellele 6. Vahest ülaltoodud põhjenduste puhul. Raamatu lugemine oli köitev, ent oli nn kergkirjandus.

***

Ootan kommentaare ning heameelega astuksin diskussiooni.

2 Responses to ““Minu Taani” – Vastakate tunnete leheküljed”